Pikantsed piparkoogid

http://y.delfi.ee/norm/151895/7972913_bImKf1.jpeg

Võid ju kasutada ka poepiparkooke, aga isetehtud on ikka paremad. Hea retsept on näiteks Meie Annid piparkoogid aadressil http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=7855

Niisiis eeldame, et piparkoogid on valmis. Vaja need vaid huvitavaks muuta.

Selleks võta tükk toasooja sinihallitusjuustu ja pudista see köögikombaini. Lisa tunde järgi törts hapukoort ja lase segu kreemjaks. Kui vaja, lisa veel hapukoort. Pane igale piparkoogile umbes veerand teelusikatäit kreemi. Väga teistmoodi maitse.

Sain selle idee Kaidilt Ristil, aga kust see tegelikult pärineb, seda ma küll ei tea.

Jõulukook täiskasvanuile

Kuna kook sisaldab rohkelt konjakit, siis ei ole seda lastele mõistlik anda. Samuti ei maksaks seda vahetult enne rooliminekut nosida - võib seadusega pahuksisse minna ja kes sind ikka usub, kui ütled, et sõid pelgalt kooki. 

See kook tuleks valmis teha 3-6 nädalat enne söömist, sest seistes läheb ta aina paremaks. Mina tegin täna oma jõulukoogi valmis, jäin veidi hiljaks. Paar nädalat varem oleksin pidanud tegema. Aga loodetavasti on see jõululauale siiski piisavalt hea. 

7 dl rosinaid

2 dl korinte (mina panin kuivatatud ploome)

1 dl kaunistuskirsse (külmutatud poola omad on ok), võib panna ka kompotti

1 dl mandlilaaste

1 dl sukaadi (mina riivisin kahe apelsini koore ja pigistasin ühe apelsini koogi sisse tühjaks)

1 sidruni mahl

3 dl nisujahu

1 tl jahvatatud ingverit

1 tl kaneeli

1/2 tl riivitud muskaatpähklit

2 tl peenestatud kardemoni

100 g võid

2 dl suhkrut

2 spl siirupit (kunagi tegin kompotisiirupiga)

3 suurt muna

3/4 dl konjakit

Immutamiseks 1 dl konjakit

• Sega suures kausis puuviljad, mandlid ja sidrunimahl, samuti jahu, millele on lisatud maitseained.
• Sulata rasvaine, sega sellesse suhkur, siirup ja konjak. Viimaks löö juurde munad. Sega ühtlaseks.
• Nüüd lisa puuviljasegu või-konjaki-suhkrusegule ja sega ühtlaseks.
• Pane ahi 150 kraadile kuumenema, määri või ja riivsaiaga 2-liitrine rõngasvorm.
• Kalla taigen koogivormi, tee pealt siledaks ja pane umber 2 1/2 tunniks küpsema (selle loo kirjutamise ajal minu oma parasjagu küpsebki).
• Lase koogil vormis jahtuda, torka pulgaga koogisse auke ning kalla konjakit koogi sisse imenduma. Tee fooliumist vormile kaas ja pane külma. Nädala või paari pärast võid talle veel tilga konjakit anda.

Ma ei mäleta, kellelt ma selle retsepti sain, igatahes ise ma seda välja ei nuputanud. Nii et andku mulle andeks see, kellele kuulub kirjeldatud retsepti autoriõigus.

Tavaline kohupiimakook tordipulbriga

Usun, et seda teeb vist kodus igaüks. Aga kirjutan ta siia üles, sest kuna meie majas teeb seda põhiliselt Annamiia, siis aeg-ajalt kui teda kodus ei ole, tuleb mul ka tuju seda teha. Kuna aga üleskirjutatud retsepti ei ole, siis kipuvad kogused ja ajad ununema. Teinekord vaatan siit.
Vaja on:
1 pakk Juubeli tordipulbrit
2 pakki kohupiima
200-250 g hapukoort
4 muna
1 spl suhkrut
küpsetusmargariini või võid
tikreid, rabarbereid või hapukaid õunu (täna sai tehtud õuntega)

Vahustan munad suhkruga. Vägesest suhkrukogusest ei maksa ehmatada, pulber on ju nii magus. Lisan kohupiima ja hapukoore. Segan sisse ka õunatükid või muud toredat. Võib ju ka rosinaid panna, kui muud käepärast ei ole. Segu tuleb üpris vedel.

Vooderdan 26cm läbimõõduga lahtikäiva vormi küpsetuspaberiga, raputan põhjale umbes veerandi tordipulbrist. Katan selle poolega kohupiimamassist. Edasi panen jälle kihi tordipulbrit ning selle peale väikesed võitükikesed. Siis veel üks kiht kohupiimamassi ja kõige peale tordipulber ning võitükikesed. 

Seega kolm kihti tordipulbrit ja kaks kihti kohupiima. Küpsetan 180C ahjus 40 minutit. Täna näiteks juhtus, et selle ajaga ei küpsenudki ära, nii et tuleb ikka oma tunnet jälgida - see ei peta. Kuumalt paistab natuke vedel, aga kui jahtuda lasta, hangub ilusti ära.
Igal juhul on see imelihtne ja ära rikkuda saab seda vaid siis, kui unustad koogi ahju ja lähed näiteks magama.

Tsukiini sinihallitusjuustuga

Tegelikult pole vahet, kas teha seda suvikõrvitsa või tsukiiniga. Mulle meeldib viimane rohkem, sest koor on õrnem. Niimoodi nad mul kasvavadki. Tavaliselt on suvel nende realiseerimisega probleeme, sest neid on lihtsalt nii palju. Sellel aastal on asi kontrolli all, sest ilmad on külmad.

Vaja on:

üks kobe tsukiini

sinihallitusjuustu

natuke soola

fooliumit

Lõikasin tsukiini viiludeks nagu vorsti. Viilud võiksid olla umbes 1 cm paksused (loodetavasti vorstiviilud siiski nii paksud ei ole). Määrisin kõik viilud mõlemalt poolt kergelt soolaga. Panin igaühele peale viilukese sinihallitusjuustu ning pakkisin iga viilu eraldi fooliumisse. Küpsetasin 180C ahjus 25 minutit. Sama võib vabalt teha ka väljas grilli peal vorstide ja liha kõrval.

Teine versioon, mida ka olen teinud, on aroomisoola ja Rama Creme Bonjouri määrdejuustuga. Tuleb ka hea.

Võlukunst ehk mida teha särjega?

Särg ei ole teab mis hinnatud kala, aga kui ahvenasaak on kesine ja latikas ka õnge otsa ei trehva, tuleb sellega läbi ajada. Kui hoolikalt võluda, siis saab lisaks kuivatamisele (oi, seda kuivatatud kala on hää õlle kõrvale nogistada!) sellest niisuguseid toite teha, et asjasse mittepühendatu ei saa arugi, et tegemist on särjega. Kõik algab kalade puhastamisest. Ehk siis - soomus tuleb maha võtta, soolikad välja lasta ja pea, saba ning uimed maha lõigata. Ja kogu kupatus korralikult puhtaks pesta. Kui sageli harjutada, läheb see üsna libedalt.

Vol 1: Praetud ja marineeritud särg - meie pere lemmik

Vaja on:

12 keskmist puhastatud särge

praadimiseks sorts õli, muna, piima ja riivsaia või jahu.

 1,2 l vett

1-2 porgandit

2 keskmist sibulat

soola

suhkrut

6 spl äädikat

terapipart

loorberit

Paneeri särjed muna-piima segus ja prae õlis kuldpruuniks. Marinaadi tarvis pane potti vesi, sinna sisse proganidrattad, maitse järgi soola (mina ei loe kunagi koguseid, tunne on see, mis töötab. Viimati panin vist 1,5 spl) ja suhkrut (seda panin umbes 2 spl). Ei maksa ehmuda, et tuleb suhteliselt magus. Kui porgandid on poolpehmed, lisa sibularattad, kümmekond tera pipart ja paar loorberilehte. Keeda seni, kui porgand on veel kergelt krõmps, mitte nii pehme, nagu supis harjunud oleme. Tõsta pott tulelt ja lisa äädikas. Äädika doseerimisel tasuks täpne olla, sest liiga palju on vastik ja liiga vähe ei mõika. Asi on nimelt selles, et umbes ühe ööpäevaga muutuvad särgede tüütud pindluud selles marinaadis olematuks. Seejärel lao särjed marineerimisnõusse, kihtide vahele pane marinaadist porgandit ja sibulat ning uputa kogu kupatus kuuma marinaadiga üle. Kui ära jahtub, tõsta külma. Sedasorti särge on hea süüa alates järgmisest päevast. Väidetavalt säilib ta kaua, aga meie majas mitte. Lihtsalt enne süüakse ära.

Vol 2: Võileivakate

Seda sorti  toidu tegemisel on alati jama: kui osa perest armastab kala tomatis ja osa mitte, siis peab alati valima, millist teha. Kuna seda toitu teen tunde järgi ja midagi ei mõõda, siis koguseid siia ei lisa.

Vaja on:

Ohjeldamatult särge

veidi õli

vett

soola

purustatud musta pipart

sibulat

tomatipastat - kui tahad punast kala.

Lõika särjed (ikka puhastatud) 1,5-2 cm pikkusteks juppideks. Midagi ei juhtu ka, kui suuremad jäävad. Pane ahjupoti põhja sorts õli, lisa särjed ja tükeldatud sibul. Tükkide suurus pole ka oluline. Võid panna ka porgandirattaid, kui tahad. Lisa tunde järgi soola ja pipart. Kui tahad kala punases, siis vala tomatipüree peale. Mina panin viimati eelmisel aastal purki keedetud tomati-sibula segu. Töötas küll, aga soola lisamisel peab selle lisandi maitsega arvestama. Kui tomatipastat ei pane, siis lisa sorts vett, aga kindlasti mitte nii palju, et särjed kaetud saavad.

Pista pott kuueks tunniks (ma ei eksi: 6 tundi!) 100 C ahju. Kui valmis, siis sega korralikult läbi. Vajadusel maitsesta veel nii, nagu ise tahad. Segamisel muutuvad särjetükid pudiks. Alguses võib toit tunduda vedel, aga jahtudes ta taheneb märgatavalt. Luud on kõik täiesti pehmeks küpsenud, nii et nende pärast pole vaja muret tunda - puhas fosfor!

Vol 3: Soolasärg

Puhastatud särge

jämedat soola

sibulat

pipart

suhkrut

õli

Soola särjed nädalaks sisse. Ikka korralikult kohe. Ja enne nädalat ära puutu, sest mageveesärjes võivad olla märkamatud ussid ja need tuleb ära tappa. Kes see ikka omale laiuss Ferdinandi kõhtu kasvama tahab...

Leota kümmekond särge mitu tundi, vahepeal vaheta ka vett. Nüüd tuleb kõige tüütum osa: puhasta särjed nahast, selgroogudest ja ribikontidest. Kui viitsid, võid pindluid ka nokkida, aga erilist vajadust selleks ei ole. Lõika puhastatud kala pisikesteks tükkideks ning sega suuremas kausis hakitud sibula, pipra ja teelusikatäie suhkruga. Kümne särje peale piisab ühest sibulast. Suru saadud mass tihedalt karpi või purki ja vala peale õli. Vahepeal oota, kuni õli allapoole valgub ja lisa siis veel seni, kuni kõik on enam-vähem kaetud. 

 Vol 4: Midagi praesarnast. Särjekotletid. Hoiatus: väga töömahukas!

Vaja on:

Umbes kolm kilo särge

pool pätsi saia

paarsada grammi pekki- võib olla ka soolapekk

sibulat

soola

pipart

1-2 muna

praadimiseks riivsaia

Särjed tuleb kõigepeal fileerida. Mina seda ei oska. Õieti ei taha osata, sest see on tüütu. Aga tean spetsialiste, kes seda rõõmuga teevad. Aja särjed, pekk, sibul (kui tahad siis ka küüslauk) ja sai kaks korda läbi hakklihamasina. Saia lisa siis, kui masin umbe kisub, see võtab jälle ilusti lahti. Pekki tuleb kindlasti panna, sest muidu maitsevad saadud kotletid nagu saepuruplaadid. Maitsesta mass soola ja pipraga ning sega juurde 1-2 muna. Las paar tundi külmikus seista.

Vormi kotletid, pane nad riivsaia sisse püherdama ja prae siis õlis mõõdukal kuumusel. Tulemus on hea, üldiselt söövad seda isegi need, kes muidu kala ei söö.

 

Spinatiampsud

Panin aeda niisama uudishimust spinati kasvama. Siis, kui midagi looma hakkas, ei osanud ma sellega midagi asjalikku teha. Lugesin kõikvõimalikku teooriat, aga ühtegi retsepti, mis tegema oleks kutsunud, ei leidnud. Siis mõtlesin eelnevate kogemuste baasil ise toidu välja. Väga hea sai, kusjuures sõid ka need, kes muidu muru ei näri.

Vaja läheb:

1,5 liitrit värskeid spinatilehti

vett

1 suurem Merevaik

küüslauku

pipart

soola

1 pakk lehttaigent (mina kasutasin Säästu)

Võtsin umbes 1,5 l värskeid spinatilehti, panin need potti ja valasin keeva veega üle. Siis keetsin kaane all 5 minutit ja kurnasin ning nõrutasin veidi. Spinatit jäi järele umbes viis supilusikatäit. Hakkisin selle üpris peeneks. Panin pannile veidi õli, valasin spinati sinna peale ja lisasin ühe suurema paki merevaiku. Segasin kuumalt läbi, lisasin maitse järgi veidi soola, pipart ja purustatud küüslauku. Viimast panin palju: kuus väikest küünt. 

Võtsin paki lehttainast, laotasin laiali ja määrisin saadud rohelise olluse sinna ühtlaselt peale. Seejärel keerasin lõdvalt rulli. Lõikasin saadud vorstist 2 cm paksused viilud ja küpsetasin rullikesi 200C ahjus 12-15 minutit. Esimest plaaditäit küpsetasin 10 minutit, aga siis jäi seest veits tooreks. Seega teisel korral küpsetasin 14 minutit ja siis tuli väga hää välja. Tund aega tagasi said valmis, kokku oli neid 18 tükki ja praegu neid enam ei ole. See ütleb kõik.

Kui keegi tunneb huvi, mis maitsega spinat on, siis ma ei oskagi öelda. Justkui veidi hapukas vist. Aga selle efekti andis ta küll, et rullid tulid väga mahlased. Ja kasulik pidavat ta ka olema.

Leivategu

Mina teen leiba nii:


1.

      Sega 3-4 spl juuretist suures kausis 1,5 l käesooja veega. Lisa rukkijahu seni, kuni segu on umbes hapukoore paksune (500-700 g).

      Pane segu vähemalt kümneks tunniks sooja kohta (mitte kuuma! ) hapnema. 

            Segu peaks hakkama vahutama.

2.

·         Pane segust 4 spl juuretist külmkappi, et järgmisel leivateol oleks ka juuretist võtta.

·         Lisa taignale 1 klaas suhkrut ja 6 teelusikatäit soola. Osa suhkrut võid asendada fariinisuhkruga, siis tuleb leib tumedam.

·         Lisa soovi korral 1-2 klaasi kliisid. Parimad on rukkikliid, aga nisukliid on ka head ja palju odavamad.

·         Lisa rukkijahu ja sega puulusikaga hoolega läbi. Jahu lisa seni, kuni veel lusikaga segada jõuad. Kui taigen on valmis, siis hakkab ta segades häälitsema (plärtsuma). Kogu taigna peale kokku läheb umbes 2 kilo rukkijahu.

·         Juurde võid panna ka erinevaid lisandeid: linaseemneid, päevalilleseemneid, kõrvitsaseemneid, pähkleid jne.

3.

·         Vala taigen kolme vormi (sellest kogusest jätkub kolmeks leivaks). Vormi peab jääma umbes kolmandiku jagu kerkimise ruumi. Mina vooderdan vormid küpsetuspaberiga, aga võib ju ka võiga määrida.

·         Silu leivad pealt märja käega ja torka sõrmega augud (põhjani!)

·         Pane leivad vähemalt kaheks tunniks sooja kohta kerkima (olen kuulnud, et mõned kergitavad kuus tundi). Kerkimise ajal ei tohi leib saada tuuletõmbust! Vormid kerkivad enam-vähem täis.

·         Mina kergitan oma leivad küpsetusahjus 50 kraadi juures.

4.

·         Eelsoojenda ahi 250 kraadini. (võib olla ka veidi vähem, aga mitte alla 225 kraadi!) Kui kergitasid ahjus, siis võta vahepeal leivad välja, kuni ahi soojeneb.

·         Küpseta leibu ahju alumisest osas 250 kraadi juures  15 minutit.

·         Keera temperatuur 200 kraadini ja küpseta veel 25 minutit.

·         Keera temperatuur 180 kraadini ja küpseta 20 minutit.

·         Võta leivad välja, soovi korral niisuta koorikuid veega ja kata paksu rätikuga.

·         Paari tunni pärast võid hakata sooja leiba sööma.

Maasikarull

Siis, kui otse peenralt söömisest juba isu täis hakkab saama, siis võiks ju seda proovida. Midagi tõsiselt head maiasmokkadele. Retsepti sain algselt jällegi Anult, jumal teab, kust tema selle sai. Aga aastate jooksul olen seda muutnud ja kohandanud, nii et täpselt ei mäletagi, kui palju algsest veel alles on. Igal juhul selliselt kujul on see rull täitsa OK. Tasub mässamist ja nässu seda keerata on suhteliselt võimatu.

BISKVIIT: 

5 muna, 2 dl suhkrut, 1 dl nisujahu, 1 dl tärklist, 1 tl küpsetuspulbrit.

Vahusta munakollane ja -valge eraldi. Mina panen tavaliselt pool suhkrust kollasesse ja pool valgesse. Sega kokku, sõelu sisse jahu, tärklis ja küpsetuspulber, mis sega kindlasti enne jahu sisse. Küpseta ahjuplaadil küpsetuspaberil õhukese kihina 200C juures 10 minutit. Pane biskviit kohe suhkruga kaetud teisele küpsetuspaberile ja rulli koos paberiga lõdvalt kokku. Jäta niimoodi jahtuma.

TOORJUUSTUKREEM:

1,5 karpi Farmi toorjuustu (seekord kasutasin seda, mis leiva peale käib. Loomulikult ilma küüslaugulisandita), 400g vahukoort, 1 tl vanillisuhkrut, 2 spl tuhksuhkrut.

Sega pool suhkrust toasooja toorjuustuga seni, kuni segu muutub vedelamaks. Kui võtsid juustu otse külmkapist, siis jäädki segama - nii juhtus täna minuga. Vahusta koor ülejäänud suhkrutega. Sega toorjuust vahukoore sisse.

Rulli biskviit ettevaatlikult enam-vähem lahti ja vaata, et ta liiga ära ei murduks. Pane pool või koguni kaks kolmandikku kreemist rulli vahele ja lisa mõõdutundetult maasikatükke. Rulli ettevaatlikult kokku tagasi. Natuke pressib vahelt välja, aga sellst pole ju midagi. Ülejäänud kreem laota rulli peale ja kaunista jälle maasikatega. Kui tahad, võid ju ka riivitud valget šokolaadi peale panna.

Teise päeva tort

Tegelikult on see sobilik ka esimeseks, kolmandaks, neljandaks või kasvõi viiendaks päevaks. Aga usun, et neile, kes jaanilaupäeval mõõdutunde kaotasid, peaks see hea olema küll.










500 g hapukoort, 100 g maitsestamata jogurtit, 1 suurem sibul, 300 g heeringafileed (Säästu kõlbab küll, aga võib-olla mõni teine on parem), 4 keedetud muna, 5 viilu leiba, tilli, sidrunipipart, 10 g želatiini.

Eemaldasin leivalt kooriku ja lõikasin kuubikuteks. Loomulikult mitte kooriku, vaid ikka sisu. Hakkisin sibula, munad ja heeringafilee üsna peenikeseks. Segasin hapukoore, jogurti ja hakitud tilli (viimast lisasin mõõdutundeta ehk siis palju). Maitse järgi panin ka sidrunipipart. Kuna mul oli heeringat ettenähtust veidi vähem, siis panin tiba ka soola. Lisasin kõik ülejäänud komponendid, välja arvatud leib. Želatiini sulatasin enne loomulikult ära. Vooderdasin rõngasvormi toidukilega ja tõstsin pool segust vormi põhja. Siis lisasin leivakuubikud ning katsin need ülejäänud seguga. Tegelikult on vist parem, kui panna mitu väiksemat kihti. Panin vormi neljaks tunniks külma.

Porgandisupp sinihallitusjuustuga

Püresuppidega on nii, et mõnele meeldivad need väga ja mõnele ei istu kohe üldse. Mina kuulun nende esimeste hulka, nii et täna proovisin siis seda:
250g porgandit
1 väikese porru hele osa
1 kartul
1 sellerivars (mina ei pannud, sest poes seda ei olnud)
2 sl õli+2sl vett
1 sl jahu
1 l vett
1 puljongikuubik
150 g sinihallitusjuustu (mul oli ainult 100 g)
2 dl rõõska koort
peterselli
purustatud musta pipart

Kuumutasin tükeldatud köögiviljad õli ja vee segus, kuni vesi oli aurustunud. Poolkõvaks jäid. Puistasin segule jahu ja segasin korralikult läbi. Siis lisasin vee ja lasin pidevalt segades keema. Lisasin ka puljongikuubiku ja keetsin seni, kuni porgand pehme (teised köögiviljad olid selleks ajaks pehmed nagunii). Püreestasin kõik saumikseriga ja lisasin tükeldatud sinihallitusjuustu. Segasin seni, kuni juust oli enam-vähem sulanud. Siis lisasin koore (mina panin suisa vahukoort, et ikka rammusam tuleks) ja lasin keema tõusta. Maitsestasin pipra ja hakitud peterselliga.
Väga hea sai.

Rabarberi-kookose kook

Annamiia tegi laupäeval selle koogi. Paraku jäi sellest väga kiiresti alles ainult mälestus. Järelikult oli hea.
Retsepti sain Anult. Tema omakorda sai selle mõne aasta tagusest Terevisiooni köögist.












Põhi:

• 100g võid
• 1 dl suhkrut
• 1 muna
• 1 dl nisujahu
• 1 dl kartulijahu
• 1 tl küpsetuspulbrit
• ½ dl piima

Täidis:

• 4 – 5 dl rabarberitükke (või õunu või marju)

Kate:

• 50 g võid
• ½ dl suhkrut
• 2 dl kookoshelbeid
• 1 muna
• 1 tl vaniljesuhkrut

Tee nii:

• Vahusta toasoe või suhkruga, lisa vahustades muna. Sega omavahel kuivained ja lisa koos piimaga taignasse. Sega vaid nii palju, et taigen oleks ühtlane.

• Määri ümmargune lahtikäiv 24 cm läbimõõduga vorm rasvainega ja raputa üle kookoshelvestega. Vala taigen vormi, silu pind siledaks ja puista peale rabarberitükid. Küpseta 175* juures 30 minutit.

• Sega omavahel kõik katte ained ja vala rabarberitele. Küpseta veel 15 – 20 minutit, kuni kook on pealt kuldkollane.

Vitamiinipesto

Pesto nagu pesto ikka, ainult et basiiliku asemel on selles kõvasti nurmenukku ja rukolat.
Kuna mu maja ümber kasvab ohtralt nurmenukke ja kasvuhoones on rukola täiesti kasutatav, siis ei ole põhjust poest vitamiini toomas käia. Hommikusepiku peal annab korraliku vitamiiniannuse terveks päevaks.

Tegin nii:
Korralik peotäis nurmenukulehti
Sama korralik peotäis rukolalehti
Veidi päevalilleseemneid (puhastatud ikka)
Veidi riivitud laabijuustu
Paar küüslauguküünt

Hakkisin jämedalt, mida hakkida andis, panin blenderisse ja lasin korralikult pudiks. Seejärel lisasin sortsu oliiviõli ja maitse järgi sidrunimahla.

Tegelikult võib sellesse ju igasugust muru sisse panna. Nõgeseid näiteks. Nii et - MARSS MURU NÄRIMA!

Pireti sibulakook

200g küpsetusmargariini
4 dl jahu
4 sl külma vett
1/2 tl soola
Pane kaussi, haki pudiks ja näpi siis sõrmedega korralikult segamini. Pane tunniks külma.

4 keskmist sibulat
1/4 tl soola
jahvatatud musta pipart
200 g merevaiku
2 sl õli+2 sl vett
Lõika sibulad poolrõngasteks ja kuumuta pannil õli ja vee segus, kuni nad muutuvad kergelt läbipaistvaks. Lisa sool, pipar ja merevaik. Kuumuta seni, kuni merevaik on korralikult sulanud.

Suru taigen pirukavormi põhjale ja külgedele. Sellele portsule on paras 26 cm läbimõõduga ümmargune vorm. Küpseta 200 C ahjus umbes 10 minutit (peaks minema kergelt kollaseks). Siis pane täidis peale ja küpseta veel 15 minutit.
See kook peaks sobima ka neile, kes muidu sibulat ei armasta. :)